shopstyle.com/leaudecoco

Mulle meeldib shopstyle, kus saan riietega mängida, külastada teiste LookBook'e jne. Ütleme nii, et SS on addictive. Ühesõnaga, elan oma riietefantaasiat seal välja, kasutades Balmain'i jakke ja überlahedaid A.McQueen'i kotte ja punkt.
Siin on mu mõningad lookie-tuukid.

Luban...

Uue aasta lubadustest on siin küll väga väike osa, aga mõnus oli wordle'it kasutada :)

Tegelikult, kui aus olla, on suht jabur mingeid lubadusi endale teha ja siis sellega end piitsutada. (AGA aga samas, tuleb tõdeda, et see mingil määral motiveerib).

Siiski arvan, et kõge tähtsam on minna vooluga kaasa ja olla tubli ning lasta asjadel loksuda ise paika.

20!0

Jõulutunne.

Nii ilus paks lumi on väljas, ehitud kuusk toas, küünlad laual, oeh...mõnus jõulutunne on.

No mis jõulud need on ilma piparkoogimajata?!

Gerda(onutütar) käis sõbrannaga meil verivorste tegemas. Kui vorstid olid tehtud ja Johanna meid maha jätnud, tuli mul meelde, et meil on külmikus üks pakk piparkoogitainast. Niisiis tuli meil idee teha väike piparkoogimaja. Tegime kõik ise v.a piparkoogitaigna (isetehtud tainas oleks pidanud seisma üleöö), alustasime kl.6 ja lõpetasime kl.12 õhtul. Miks meil nii kaua läks? Asi oli selles, et meil läksid seinad suts ahjus kärssama, siis läksid need katki jne :) no ühesõnaga üks suur kadalipp- pidime uued seinad ahju küpsema panema ja sel ajal vaatama, et glasuur ära ei kuivaks ning siirup põhja ei kõrbeks. Suhkrusiirupi tegu ajas meil üldse sellise tunde peale, et vsjoo, nüüd aitab. Ei, aga me pidasime vastu ning tegutsesime glasuurimise nimel edasi. Kuna see piparkoogimaja tegemine oli suhteliselt ekspromt idee, siis kaunistusi/komme meil eriti polnud, a noh..no problemo, midagi ikka leidus.
Ja voilá, selline majake meil valmiski!

Aga mis kõige tähtsam,

ARMSAID JÕULE! :)

Cookies in the cookie jar

Nii..ma siin vaatan, et mu blogi kisub juba retseptiraamatuks, aga mis teha, armastus käib ikka kõhu kaudu! ;)

Jõulud on juba käes ning pühadega käivad kaasas omad toimetused-eile käis meil kõva verivorsti tegemine. Köök oli rahvast ja kisa-kära täis.Nii vahva oli; ma polnud kunagi näinud, kuidas verivorste tehakse, ainult natukene kuulnud sellest. Noh, alguses natuke eww oli, sest kasutasime oma lamba sooli ja verd, aga selle kõigega harjus kiiresti ära, isegi kõige pepsimad meist. Ema saab muidugi medali tohutu hulga kruubi-koguse valmistamise eest (pidi seda veel sügavkülma toppima) ja isa selle eest, et tegi verivorste kõige rohkem ning kõige kauem. Eile sain valmis ka oma esimese rukkileiva oma uues ema kingitud leivavormis. Leib oli imehea ning see pandi ruttu nahka. Peale selle, valmistasime ka jõulu ja aastavahetuse kõrvitsasalatid oma Matsalu kõrvitsatest. Muidugi ei tulnud need nii ilusad kui meie Kristini südamekujulised kõrvitsatükid, kuid super maitsvad igatahes.

Nii, tegelikult tahtsin postitada ühe imetoreda retsepti, mille leidsin retseptiraamatust "Laste suur kokaraamat"(selle kinkis mulle eile sugulane Eve), mille retseptid on ühe me sugulase naise omad. Suvel sugulaste kokkutulekul sain maitsta tema kaerahelbeküpsiseid, mis olid IMEHEAD, seetõttu tahan seda ka teiega jagada.

Kerahelbeküpsised 25tk

Koostisained:

• 1 muna
• 125 g suhkrut
• 1 tl vanillsuhkrut
• 80 g võid
• 50 g täisterajahu
• 50 g nisujahu või speltajahu
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 0,25 tl soola
• 100 g kiirkaerahelbeid
• 1 sl piima
• peale pähkleid
• kuivatatud marju

1. Pane kaussi muna, suhkur ja vanillsuhkur ning klopi heledaks.
2. Lisa totemperatuuri või ning vahusta vispliga edasi.
3. Sega küpsetuspulber, sool,kaerahelbed ning jahud omavahel ning lisa see munast ja võist vahule. Sega lusikaga ühtlaseks.
4. Veereta märgade käte vahel umbes kastanimunasuurused pallikesed ja aseta need paraja vahega küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.
5. Suru pallikesed peoga vähe lamedamaks ja vajuta peale pähkleid ja marju.
6. Küpseta 180-kraadises eelkuumutatud ahjus umbes 15 minutit.

Neid on imehea krõbistada külma piima või kakaoga.

Igatahes edu jõulutoimetustel! :)

Vahukommid!

Leidsin üliarmsa toidublogi Smittenkitchen.com, kus on vahukommide tegemise retsept...varsti tõlgin selle siia ümber ka (hetkel olen liiga laisk selleks:)

Vahukommid on mõnusad, kui need on ise tehtud, sest kahjuks poes on need ühed säilitusaine puntrad.

*kes ei taha valgeid vahukomme, võib lisata tsipa toiduvärvi.

Lae juveelid

Mulle hullult meeldivad lühtrid- pärlitega, kristallidega, you name it! Lühtrid on nagu ruumi teemantid ja mida suuremad nad on, seda uhkem. Üks põhjus, miks mulle meeldivad teatrid, aulad ja muud suured saalid, on see, et nende laed on täis suuri ilusaid lühtreid, mis loovad sellise omamoodi kuninglikkuse. Kodus on meil lühter elutoas. Selle lühtri kristallid viskavad hommikuse päikesega toa täis väikeseid vikerkaare-värvilisi laike..imeline...

Leona Naess..not Lewis, Naess!

Ma armastan Leona Naess'i muusikat... Ta on 35-aastane britt rootsi sugemetega, kes elab ja töötab New York'is. Tegelikult kõik, kes on Gilmoreí tüdrukuid vaadanud, on tema muusikat kuulnud. Ta on eelkõige andekas laulukirjutaja ning laulja. All time lemmiklugudeks on "Ballerina", "Swing gently", "On my mind".

Karamelllll!!!

Karamelli-õunte tegemine on paras mässamine, aga tasub vaeva ära, sest need on niiiii head xD

Nii..10 õuna valmistamiseks on tarvis:

• 250 ml(1 tass) valget suhkrut
• 250 ml pruuni suhkrut
• 175 ml taluvõid
• 300 ml kondenspiima
• 150 ml maisisiirupit
• 1/4 tl soola
• 2 tl vanillisuhkrut

(pähkleid/komme katteks vastavalt soovile, võib lisada karamelli ka 1/2 tl kaneeli) Kindlasti on veel vaja kas chopsticke (hiina söömispulki), jäätisepulki, oksi või muid puujuppe, millest hiljem kinni hoida, et õuna süüa.

1. Pese õunad, eemalda vars ja pista puupulk tugevasti õuna südamikku nii, et see ilusti püsti seisaks.

2. Võta 3-liitrine paksupõhjaline keedupott, sulata selles valge ja pruun suhkur, või, kondenspiim, maisisiirup ja sool. Tuleb kuumutada keemiseni, aga seejuures ära unusta koguaeg segada, muidu kõrbeb suhkur põhja.

3. Nüüd võta kuumust vähemaks (keskmine kuumus), 20-30 min, kuni karamell muutub tumedamaks ning pakseneb.

4. Võta kõrvale tass külma veega. Selleks et teada saada, millal karamell on valmis, tuleb 1 tl karamelli lasta kukkuda külma vette; kui on tekkinud lahustamatu, pehme pallike, on karamell valmis.

5. Kui karamell on valmis, tuleb võtta pott pliidilt, segada sisse vanillisuhkur ning siis lasta 5 min jahtuda.

6. Pane juba valmis küpsetuspaberiga ketud alus (mis mahuks ka külmikusse), kuhu saaks hiljem kastetud õunad panna. Hea oleks määrida see võiga üle -hiljem tulevad õunad nii paremini küpsetuspaberilt lahti. Kui tahad õunad pähklite või kommidega katta, pane valmis ka kausid, mille sisse saaks karamelli-õunad kasta.

7. Hoides pulgast kinni, kasta (kindlasti kuivad!) õunad karamelli sisse nii, et need oleksid ilusti kaetud (kes soovib kastku ka pähklite/kommide sisse).

8. Pista õunad 15 min külmkappi jahtuma.

Laisematele on lihtsam variant xD

• 700 g karamellikomme
• 4 spl piima
• 10 õuna

Pista kauss karamellikommide ja piimaga mikrolainahju kõrgele kuumusele. 30 sekundiliste intervallidega võta välja ja sega, et tekiks ühtlane mass. Siis kasta õunad karamelli ning jätka sarnaselt nagu eespool õpetatud.

p.s pulkadele võib peale teha ilusad lipsud.

Head maiustamist!

Teeme paberkotte!

Ühel päeval sirvisin Naistelehe Nipiraamatut ning seal oli väike õpetus, kuidas ilma liimita lihtsat paberkotti valmistada. Kuna mul oli laual just parasjagu vana ajaleht, proovisin omal käel kohe järgi. No sattusin väheke hasarti, aga tuli siiski tahtmine teha ilusam kott. Niisiis kribasin google'isse 'how to make a paper bag' ja leidsin sellise lehe - newspaperbagproject, video- http://www.viddler.com/explore/ronansprake/videos/3/

Oh well, nii ilusad kotid kukkusid lihtsalt välja (p.s neid kotte saab kaunistada igasuguste litrite, kivide, väljalõigatud piltide, lipsukeste jne).

Kasulik igatviisi:

1. neid on tore valmistada

2. saab vanu ajalehti mõttekalt ära kasutada

3. saab tasuta kinkekoti, mis on oma käekestega tehtud

4. roheline tegevus

Francoise Nielly

Ma armastan Francoise Nielly kunsti. Tema maalid on suured, võimsad, värvilised ja täis elu. Tegelikult naljaga pooleks on tema maalid nagu värvilised kommid, mida tahaks süüa.

Francoise Nielly on sündinud Marseille's, elab Pariisis ning armastab: sushit, elu, suuri avatud ruume, siniseid laguune, internetti, huumorit, raamatuid, Pariisi, New York'i ja Vancouver'it.

Tema pildid maksavad umbes 400-800€