If I was a rich girl..nanana na na

See on kõige-kõigem, vihasem, ilusam sõrmus, mida ma tean (sarjast Panthère de Cartier). Kui ma kunagi raha kokku korjan, olgu see kasvõi 50 aasta pärast, otsin ma selle sõrmuse üles ja ostan endale :D It's a promise

Lilled tuppa!

Ma armastan seda, kui toas on lilli. Ja eriti veel praegu, kui õues on külm ja palju lund, on eriti mõnus, kui toas on kasvõi üks lilleõis.

Ja voilá, praegu müüakse lillepoodides hüatsinte, mis annavad tuppa supermõnusa lillelõhna (mõnele võib-olla liiga vänge). Kes aga on lõikelillede vastu, siis neid müüakse ka sibulatega pottides. Viimased on veel eriti head, sest kui lill on ära õitsenud, siis saab selle kevadel omale aeda (maale) istutada. Mulle meeldib hüatsintide juures veel see, et nad on mõnusalt "krõmpsud", täpselt nagu tulbidki ja oma erksate värvidega annavad toale palju juurde.

Put your hands up for Marc!

Eile nägin ETV-s 2007.aasta moedokumentaali Marc Jacobsist (tegelikult see oli juba teine kord), aga point on selles ja tegelikult väga tähtis point :D et tahan siin ka ära märkida...kui mult küsiks keegi, et kes on mu lemmikdisainer ja kelle riideid ma tahaksin, et oleks kapp täis, siis vastus oleks kiirem kui ükski pilk,et Marc Jacobs. See 46 a. mees on ingliõnnistus. Appi..ma imestasin ka algul wtf 46 ei või olla, ta tundub oma olekult 30...jaa..asi ongi selles kullakesed, et 50 on uus 30. Jätke see meelde!

Ma vaatasin ka tema 2010 Spring Summer Collection'id ka läbi ja noh...Marc Jacobs oli suts pettumus, aga LV oli väga lahe, selline young-fresh-mismatch, khm.ainult jalanõud olid mittepärisneed, aga vaadake ise:

rasmusMOGENSEN

Hehee..see pilt oli lihtsalt niii hea, et pidin selle siia üles panema. Tegelikult Mogensen on super taani moefotograaf, kelle "puhas" stiil mulle meeldib :)

shopstyle.com/leaudecoco

Mulle meeldib shopstyle, kus saan riietega mängida, külastada teiste LookBook'e jne. Ütleme nii, et SS on addictive. Ühesõnaga, elan oma riietefantaasiat seal välja, kasutades Balmain'i jakke ja überlahedaid A.McQueen'i kotte ja punkt.
Siin on mu mõningad lookie-tuukid.

Luban...

Uue aasta lubadustest on siin küll väga väike osa, aga mõnus oli wordle'it kasutada :)

Tegelikult, kui aus olla, on suht jabur mingeid lubadusi endale teha ja siis sellega end piitsutada. (AGA aga samas, tuleb tõdeda, et see mingil määral motiveerib).

Siiski arvan, et kõge tähtsam on minna vooluga kaasa ja olla tubli ning lasta asjadel loksuda ise paika.

20!0

Jõulutunne.

Nii ilus paks lumi on väljas, ehitud kuusk toas, küünlad laual, oeh...mõnus jõulutunne on.

No mis jõulud need on ilma piparkoogimajata?!

Gerda(onutütar) käis sõbrannaga meil verivorste tegemas. Kui vorstid olid tehtud ja Johanna meid maha jätnud, tuli mul meelde, et meil on külmikus üks pakk piparkoogitainast. Niisiis tuli meil idee teha väike piparkoogimaja. Tegime kõik ise v.a piparkoogitaigna (isetehtud tainas oleks pidanud seisma üleöö), alustasime kl.6 ja lõpetasime kl.12 õhtul. Miks meil nii kaua läks? Asi oli selles, et meil läksid seinad suts ahjus kärssama, siis läksid need katki jne :) no ühesõnaga üks suur kadalipp- pidime uued seinad ahju küpsema panema ja sel ajal vaatama, et glasuur ära ei kuivaks ning siirup põhja ei kõrbeks. Suhkrusiirupi tegu ajas meil üldse sellise tunde peale, et vsjoo, nüüd aitab. Ei, aga me pidasime vastu ning tegutsesime glasuurimise nimel edasi. Kuna see piparkoogimaja tegemine oli suhteliselt ekspromt idee, siis kaunistusi/komme meil eriti polnud, a noh..no problemo, midagi ikka leidus.
Ja voilá, selline majake meil valmiski!

Aga mis kõige tähtsam,

ARMSAID JÕULE! :)

Cookies in the cookie jar

Nii..ma siin vaatan, et mu blogi kisub juba retseptiraamatuks, aga mis teha, armastus käib ikka kõhu kaudu! ;)

Jõulud on juba käes ning pühadega käivad kaasas omad toimetused-eile käis meil kõva verivorsti tegemine. Köök oli rahvast ja kisa-kära täis.Nii vahva oli; ma polnud kunagi näinud, kuidas verivorste tehakse, ainult natukene kuulnud sellest. Noh, alguses natuke eww oli, sest kasutasime oma lamba sooli ja verd, aga selle kõigega harjus kiiresti ära, isegi kõige pepsimad meist. Ema saab muidugi medali tohutu hulga kruubi-koguse valmistamise eest (pidi seda veel sügavkülma toppima) ja isa selle eest, et tegi verivorste kõige rohkem ning kõige kauem. Eile sain valmis ka oma esimese rukkileiva oma uues ema kingitud leivavormis. Leib oli imehea ning see pandi ruttu nahka. Peale selle, valmistasime ka jõulu ja aastavahetuse kõrvitsasalatid oma Matsalu kõrvitsatest. Muidugi ei tulnud need nii ilusad kui meie Kristini südamekujulised kõrvitsatükid, kuid super maitsvad igatahes.

Nii, tegelikult tahtsin postitada ühe imetoreda retsepti, mille leidsin retseptiraamatust "Laste suur kokaraamat"(selle kinkis mulle eile sugulane Eve), mille retseptid on ühe me sugulase naise omad. Suvel sugulaste kokkutulekul sain maitsta tema kaerahelbeküpsiseid, mis olid IMEHEAD, seetõttu tahan seda ka teiega jagada.

Kerahelbeküpsised 25tk

Koostisained:

• 1 muna
• 125 g suhkrut
• 1 tl vanillsuhkrut
• 80 g võid
• 50 g täisterajahu
• 50 g nisujahu või speltajahu
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 0,25 tl soola
• 100 g kiirkaerahelbeid
• 1 sl piima
• peale pähkleid
• kuivatatud marju

1. Pane kaussi muna, suhkur ja vanillsuhkur ning klopi heledaks.
2. Lisa totemperatuuri või ning vahusta vispliga edasi.
3. Sega küpsetuspulber, sool,kaerahelbed ning jahud omavahel ning lisa see munast ja võist vahule. Sega lusikaga ühtlaseks.
4. Veereta märgade käte vahel umbes kastanimunasuurused pallikesed ja aseta need paraja vahega küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.
5. Suru pallikesed peoga vähe lamedamaks ja vajuta peale pähkleid ja marju.
6. Küpseta 180-kraadises eelkuumutatud ahjus umbes 15 minutit.

Neid on imehea krõbistada külma piima või kakaoga.

Igatahes edu jõulutoimetustel! :)

Vahukommid!

Leidsin üliarmsa toidublogi Smittenkitchen.com, kus on vahukommide tegemise retsept...varsti tõlgin selle siia ümber ka (hetkel olen liiga laisk selleks:)

Vahukommid on mõnusad, kui need on ise tehtud, sest kahjuks poes on need ühed säilitusaine puntrad.

*kes ei taha valgeid vahukomme, võib lisata tsipa toiduvärvi.

Lae juveelid

Mulle hullult meeldivad lühtrid- pärlitega, kristallidega, you name it! Lühtrid on nagu ruumi teemantid ja mida suuremad nad on, seda uhkem. Üks põhjus, miks mulle meeldivad teatrid, aulad ja muud suured saalid, on see, et nende laed on täis suuri ilusaid lühtreid, mis loovad sellise omamoodi kuninglikkuse. Kodus on meil lühter elutoas. Selle lühtri kristallid viskavad hommikuse päikesega toa täis väikeseid vikerkaare-värvilisi laike..imeline...