Jõulutunne.

Nii ilus paks lumi on väljas, ehitud kuusk toas, küünlad laual, oeh...mõnus jõulutunne on.

No mis jõulud need on ilma piparkoogimajata?!

Gerda(onutütar) käis sõbrannaga meil verivorste tegemas. Kui vorstid olid tehtud ja Johanna meid maha jätnud, tuli mul meelde, et meil on külmikus üks pakk piparkoogitainast. Niisiis tuli meil idee teha väike piparkoogimaja. Tegime kõik ise v.a piparkoogitaigna (isetehtud tainas oleks pidanud seisma üleöö), alustasime kl.6 ja lõpetasime kl.12 õhtul. Miks meil nii kaua läks? Asi oli selles, et meil läksid seinad suts ahjus kärssama, siis läksid need katki jne :) no ühesõnaga üks suur kadalipp- pidime uued seinad ahju küpsema panema ja sel ajal vaatama, et glasuur ära ei kuivaks ning siirup põhja ei kõrbeks. Suhkrusiirupi tegu ajas meil üldse sellise tunde peale, et vsjoo, nüüd aitab. Ei, aga me pidasime vastu ning tegutsesime glasuurimise nimel edasi. Kuna see piparkoogimaja tegemine oli suhteliselt ekspromt idee, siis kaunistusi/komme meil eriti polnud, a noh..no problemo, midagi ikka leidus.
Ja voilá, selline majake meil valmiski!

Aga mis kõige tähtsam,

ARMSAID JÕULE! :)

Cookies in the cookie jar

Nii..ma siin vaatan, et mu blogi kisub juba retseptiraamatuks, aga mis teha, armastus käib ikka kõhu kaudu! ;)

Jõulud on juba käes ning pühadega käivad kaasas omad toimetused-eile käis meil kõva verivorsti tegemine. Köök oli rahvast ja kisa-kära täis.Nii vahva oli; ma polnud kunagi näinud, kuidas verivorste tehakse, ainult natukene kuulnud sellest. Noh, alguses natuke eww oli, sest kasutasime oma lamba sooli ja verd, aga selle kõigega harjus kiiresti ära, isegi kõige pepsimad meist. Ema saab muidugi medali tohutu hulga kruubi-koguse valmistamise eest (pidi seda veel sügavkülma toppima) ja isa selle eest, et tegi verivorste kõige rohkem ning kõige kauem. Eile sain valmis ka oma esimese rukkileiva oma uues ema kingitud leivavormis. Leib oli imehea ning see pandi ruttu nahka. Peale selle, valmistasime ka jõulu ja aastavahetuse kõrvitsasalatid oma Matsalu kõrvitsatest. Muidugi ei tulnud need nii ilusad kui meie Kristini südamekujulised kõrvitsatükid, kuid super maitsvad igatahes.

Nii, tegelikult tahtsin postitada ühe imetoreda retsepti, mille leidsin retseptiraamatust "Laste suur kokaraamat"(selle kinkis mulle eile sugulane Eve), mille retseptid on ühe me sugulase naise omad. Suvel sugulaste kokkutulekul sain maitsta tema kaerahelbeküpsiseid, mis olid IMEHEAD, seetõttu tahan seda ka teiega jagada.

Kerahelbeküpsised 25tk

Koostisained:

• 1 muna
• 125 g suhkrut
• 1 tl vanillsuhkrut
• 80 g võid
• 50 g täisterajahu
• 50 g nisujahu või speltajahu
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 0,25 tl soola
• 100 g kiirkaerahelbeid
• 1 sl piima
• peale pähkleid
• kuivatatud marju

1. Pane kaussi muna, suhkur ja vanillsuhkur ning klopi heledaks.
2. Lisa totemperatuuri või ning vahusta vispliga edasi.
3. Sega küpsetuspulber, sool,kaerahelbed ning jahud omavahel ning lisa see munast ja võist vahule. Sega lusikaga ühtlaseks.
4. Veereta märgade käte vahel umbes kastanimunasuurused pallikesed ja aseta need paraja vahega küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.
5. Suru pallikesed peoga vähe lamedamaks ja vajuta peale pähkleid ja marju.
6. Küpseta 180-kraadises eelkuumutatud ahjus umbes 15 minutit.

Neid on imehea krõbistada külma piima või kakaoga.

Igatahes edu jõulutoimetustel! :)

Vahukommid!

Leidsin üliarmsa toidublogi Smittenkitchen.com, kus on vahukommide tegemise retsept...varsti tõlgin selle siia ümber ka (hetkel olen liiga laisk selleks:)

Vahukommid on mõnusad, kui need on ise tehtud, sest kahjuks poes on need ühed säilitusaine puntrad.

*kes ei taha valgeid vahukomme, võib lisata tsipa toiduvärvi.